Kunstnik
Sündinud koht: Quincy, USA
Carl Andre: Biograafia
Sündinud: Quincy, Massachusetts (1935)
Surnud: 24. jaanuar 2024, New York
Kodanik: Ameerika
Varajärgi ja haridus
Carl Andre sündis 16. september 1935. Quincy, Massachusetts, kus tema isa töötas laevade madusekonstruktsioonide meistral, alevikus sai alguse mehe elu.
Tema haridus之路 algas Quincy avalikes koolides ning jätkus hiljem Phillips Academy koolis Andoveris (1951–1953).
Phillips Academias kandsid ta üles olulise sõpruse Hollis Framptoniga, kellega sündis sügav mõju Andre kunstilisele suunale läbi sügavate arutelude kunsti üle ja uute kunstnike tutvustuste kaudu.
Vaheperioodil teenis Andre USA armees Põhja-Carolina osariigis aastatel 1955–1966.
Kui 1956. aastal liikus ta New Yorki, siis Frampton tutvustas teda Constantin Brâncuși ja Frank Stella keskkonnaga, mis viis lõpuks ühise stuudio jagamiseni Stelliga aastatel 1958–1960.
Kunstiline areng ja minimalisme
Algne mõju: Andre varajased puidutööd olid alguses inspireeritud Brâncuși stiilist, kuid koos Frank Stellaga tehtud arutelud ruumi ja vormi üle muutsid tema kunstilist suunda märkimisväärselt.
"Lõigatud" skulptuurid: Stuudio jagades Stelliga, arendas Andre välja sarja puidust "lõigatud" skubiure, nagu Radial Arm Saw Cut Sculpture (1959) ja Maple Spindle Exercise (1959). Stella on hiljem kuulustanud, et ka eemaldatud tükbid olid omalgi skulptuurid.
Tööklassiline kogemus: Aastatel 1960–1964 töötas Andre Pennsylvania raudtee töötajana New Jerseys. See manuaalne töö ja raudtee korrapärane olemus mõjutas sügavalt tema hilisemaid skulptuure ja isiklikku stiili, sagedase rõhuasetusega praktilisele rõivadule.
Luule ja kirjutamine: Ajal 1960–1965 keskendus Andre peamiselt kirjutamisele, mis culminas teosega 12 Dialogues (lised 1980), mis oli koos Hollis Framptoniga loodud luuletuste ja esseede kogum.
Ilmumine minimalistina: 1965. aastal esines ta esimest korda avalikult Tibor de Nagy galeriis. Andre töö kütistus minimalismi, mida iseloomustasid tööstuslikud materjalid, geomeetrilised vormid ja ruumiline suhe. Tema kontroversne teos "Lever" oli osa murdilise 196eks aastaks tuntud näitluse Primary Structures Jewish Museumis.
Olulised teosed ja skandaalid
Tuntud skulptuurid: Andre on tuntud selliste teostena nagu 144 Lead Square (1969), Twenty-Fifth Steel Cardinal (1974), Stone Field Sculpture (1977, Hartford, CT) ja Lament for the Children (1976, Long Island City, NY).
"Telliste skandaal": 1972. aastal hankis Briti Tate Gallery teose Equivalent VIII, mis koosnes tulitellistest. Teos sai nimeka, kui 1976. aastal, pärast teatust ajakirjas Sunday Times, hävitati see sinise toidivärviga, tekitades suure avaliku debati kaasaegse kunsti ja selle kättesaadavuse üle.
Esindamine: Andre kunstile esindasid galeriid nagu Paula Cooper (New York), Konrad Fischer (Düsseldorf & Berlin), Sadie Coles HQ (London) ja Yvon Lambert (Pariis).
Isiklik elu ja pärand
Suhe Ana Mendieta: 1979. aastal kohtus Andre kunstnik Ana Mendieta. Nad abiielusid 1985. aastal, kuid nende suhe lõppes tragöödiaga, kui Mendieta surmas pärast kukkumist Andre korteri rõpugalt.
likÕiguseprotsessid: Andre süüdistati Mendieta surma seoses teise koguga mõrvuses, kuid 1988. aastal laiem kohtuistingu käes ta õustati, mis tekitas kunstimaailmas suurt vastuolu.
Kriitiline vastuvõtt: Carl Andre loomingulise mõistmise areng on dokumenteeritud teoses About Carl Andre: Critical Texts Since 1965, mis koondab mõtteid mõjuvate kunstihistorikute ja kriitikute nagu Clement Greenberg, Donald Kuspit, Lucy R. Lippard, Robert C. Morgan, Barbara Rose ja Roberta Smith arvamusi.
Surm: Carl Andre surmas 24. jaanuaril 2024 New Yorkis, 88. aasta vanuses.
Muuseum
Näitustel paikal Milan, Italy
THAT'S CONTEMPORARY: A Milanese Hub for Contemporary Art
Milan, Italy – THAT’S CONTEMPORARY stands as a singular testament to the evolving landscape of Italian art. Founded in 2011, this innovative cultural platform isn’t merely documenting contemporary artistic endeavors; it actively cultivates an independent network connecting artists, galleries, and audiences—a deliberate departure from traditional museum models. Its mission is simple yet profound: to illuminate Milan's dynamic creative spirit and foster a deeper appreciation for modern art forms.
Mapping the Scene:
Launched as a response to the need for centralized artistic mapping, THAT’S CONTEMPORARY swiftly established itself as the go-to resource for discovering exhibitions and emerging talent within Milan.
Bridging Connections:
Unlike conventional institutions focused on preservation, THIS platform prioritizes engagement—facilitating dialogues between artists and collectors alike.
Collection Highlights & Artistic Explorations
While lacking a permanent collection in the traditional sense, THAT’S CONTEMPORARY offers visitors an immersive journey into Milanese contemporary art. The platform champions exhibitions showcasing diverse mediums—photography, sculpture, installation art—often featuring groundbreaking perspectives on societal issues and artistic experimentation. Notably, explorations of architectural spaces like Viafarini contribute to this experience, highlighting innovative approaches to gallery design and fostering stimulating conversations about artistic presentation.
Featured Works:
Among the showcased pieces are captivating artworks such as Gerhard Richter’s ‘Domplatz, Mailand,’ a masterful black & white photograph capturing Milanese grandeur—a testament to realism infused with aged aesthetic qualities.
Fashion Forward Inspiration:
Águeda Isabel Ruiz de la Prada’s ‘Dress with Synthetic-Suede Squares,’ presented during Milan Fashion Week, exemplifies the platform's commitment to showcasing artistic collaborations and pushing creative boundaries.
Notable Artists & Creative Voices
THAT’S CONTEMPORARY spotlights Italian artists who are shaping the future of art. Massimo Kaufmann, renowned for his expansive paintings, embodies the spirit of Milanese artistic tradition while simultaneously embracing innovation. Similarly, elisabetta gut's sculptures and installations delve into themes of confinement and fragility—reflecting a thoughtful engagement with contemporary concerns. Daniele Innamorato’s collaborative work as founder of Kings Collective underscores the platform’s dedication to fostering collective creativity and pushing artistic boundaries.
Viafarini: An Architectural Canvas
The Viafarini gallery complex serves as an integral part of THAT’S CONTEMPORARY's narrative. Designed by architect Marco Zanuso Jr., this building embodies Milanese architectural modernity—a space deliberately conceived to stimulate artistic dialogue and showcase experimental exhibitions. Its expansive layout encourages exploration and contemplation, mirroring the platform’s ethos of fostering engagement with cutting-edge art.
A Unique Perspective on Contemporary Art
THAT'S CONTEMPORARY distinguishes itself from conventional museums by prioritizing active participation and disseminating knowledge beyond physical walls. It operates as a dynamic online resource—a vibrant hub for artistic discovery—solidifying its position as an indispensable guide for anyone wishing to experience Milan’s flourishing contemporary art scene.
