William Joseph Mccloskey

Varane elu, haridus ja pere

William Joseph McCloskey sündis 5. oktoobril 1859 Philadelphias, Pennsylvanias. Tema kasvuaastad said vormitud Pennsylvania kunstiakadeemia rangete akadeemiliste traditsioonide all, kus ta õppis aastatel 1877 kuni 1882. Selle perioodi jooksul õppis ta Christian Schussele'i ja Thomas Eakins'i juures, omitsides professionaalselt maalarilt nõutavat tehnilist täpsust ja täiuslikkust.

Tema elu suund pöörduis 1880. aastate alguses Ameerika Lõunatiidu poole. Õppekolgi ajal Denveris, Coloradossa, kohtus ta Alberta Binfordiga, kaasasõja kunstnikuga, kes sai hiljem tema abielukaasiks. Nende kohtumine, mis leidis aset umbes 1882. või 1883. aastal, märkis algust olulisele loomingulisele ja isiklikule partnerlusele. Lõpuks asustas paar Los Angelesis, kus nad avasid 1884. aastal portreistüüdi. Nende pere moodustas ka tütar Eleanor McCloskey Russell, kes sai hiljem oma vanemate pintslite tihedaks teemaks.

Kunstiline karjäär ja rötteid

Tema professionaalne elu hakkas oma vormi võtma Ameerika Läänes, kus ta võttis 1882. aastal vastu õppegoja ametikoha Coloradossa asuvas Denveris. See õppimisaastad e elseid jäid trükkimata suuremmu pindale, kuni 1885. aasta lõpus või 1886. aasta alguses tegi ta olulise liikumise New Yorki. Need kujundavate aastate jooksul sündis tema töö ja isiklik elu tihedalt seotud Alberta Binfordiga, kui paar asustas 1884. aastal Los Angeleses portreistudio. Nende professionaalset elu iseloomustas pidev liikumine, kuna nad rändasid laialt üle Ameerika Ühenduste ja Euroopa, et täita tellimusi ning näidata oma teoseid.

1890. aastatel laiendas ta oma horisonti rändetega Inglismaasse ja Pariisi. Tema kohalolu kunstimaailmas oli iseloomustatud nomadlikuma olemusega, veetades pikki aegu San Franciscos, Londonis, Pariisis, Salt Lake Citys, New Yorkis ja Los Angelesis. See liikuvus võimaldas tal kohata mitmekindlust ja erinevaid keskkonnasid, kuigi tema fookus püsis siiski kindlalt oma valitud teemade juures. Pärast 1898. aastal Alberta-st lahkuamist otsustas ta jääda Kalifoorniai, jätkades oma loomingut Läänes.

Tema elu lõppuaastatel muutus tema geograafiline asukoht veel kord. 1920. aastate keskpäevaks oli ta kolonistanud Oregonisse, kus ta asustas kuni oma surmaajani aastal 1941. Tema karjäärini astus selge liikuvus ranniku idaosa linnakeskuste ja Lääne areneva maastiku vahel, säilitades alati oma kohalolu erinevates linnades, mis võtsid vastu tema näitused ja portreitellimused.

Tehnika ja kunstiline stiil

William Joseph McCloskey käsi leidis oma täieliku kindluse siis, kui ta pöördugi vastu ikka-püsivaid ja vaikseid hüljesid, portrette ning žanripilke. Ta omavoldis eriline armastus puuviljade tekstuuride ja lillelaadsete kompositsioonide vastu, käsitledes iga objekti uudindliku täpsusega ja detailide armastus on tema loomingus keskne. Tema kunstiline lähenemine tugindus sageli trompe l’oeil tehnikale – meetodile, mis on loodud petma silma ja tekitama illusiooni koldimastidest esemetest tasasel pindel. See täpne ja kontrollitud käsitlus võimaldas tal igasuguse puuvilja või lille spetsiifikaid üles Captureda suure täpsusega, püüates kinni täpselt selle toodangu välimuse, mida ta ekraanil kujandas.

Tema kompositsioonid tuginesid tihti teadlikul ilusilhelisele dramatikale. Ta lõitudes asetas tema oma teemad sageli vaatamatult läbipaistvalt läbikäidul mahhonniga laudadele, paadates need sügavate ja rasketemate varjudega, mida lõõtsitud riidateks ta taustal oli. Valgus ja varjundite vaheline mäng teenis tema teemade haptiliste, puudutust tajutavate omaduste esiletõstmise eesmärgil, olgugi et tegemist oleks olnud õuna sileja naha või paberist moodustatud peente ning habikatega k pleatedidega. Koos Alberta Alberta Binfordiga veedetud loovuslikud aastad tõid paarini ühise täpsuse standardi, tagades, et iga botaanikaline või söödav element püsiks esiletõstetuna täpselt ja selgelt.

Tähtsaimad teosed ja motiivid

William Joseph McCloskey leidis oma kõige püsivama kunstilise lütis köögiste ja supikappide vaikikuses ning häälsas puudutavates detailides. Ta tunnes erilist kiindlust ümaratele puuviltele, keskides oma kompositsioonid sageli õunade ja apelsinide peenetele, siletele kurvikatele. Need motiivid kujutati sageli kui hetkega liidetud, jäädes osaliselt krõhisevas paberpakendisse mähitud, detail, mis tõi tema õli-ja-paber-stillife-maastikele vahetu ja elav mõtte. Tema võime vangustada puuviljade spetsiifilisi tekstuure ja paberit peenelt kokku mähitud kordasid võimaldas tal muuta lihtsad toidukaupad intensiivse visuaalse uurimise objekideks.

Tema loomingulised tööd hõlmusid laialdelt erinevaid formaate ja meediumeid, ulatudes lõenatule kitvasel paberile poodsetud teosteni. 1896. aasta teoses lõenatule kitvasel Apples on a tabletop näitas ta täielikku kontrolli ja meisterlikkust lihtsete toodete kompositsioonide ülesehituses. Teisi märkimisväärseid teoseid on Oranges in Tissue Paper, mida on maalisประมาณ 1890. aastal, ning 1912. aasta teos Untitled (Still Life, Tangerines). Lisaks eksperimenteeris ta erinevate materjalidega, nagu nähtub 1890. aasta teoses Song, mis on vastu võetud lõenatule paberile kitla üle.

• Oranges in Tissue Paper, ca 1890
• Song, 1890
• Apples on a tabletop, 1896
• Untitled (Still Life, Tangerines), 1912

Kus tema teoseid täna näha saab

William Joseph Mccloskey looming on säilitatud mitmetes olulistes kollektsioonides üle Ameerika Ühenduste. San Francisco Fine Arts Museums säilitab osa tema maalidest, sealhulgas teose Oranges in Tissue Paper. Need töödeid pakuvad lühiaerkke pilgu otse selle täpsuse juurde, mida ta rakendas oma ikoonilistele hüljesmaalidele Californias viibates.

Need, kes otsivad tema laiemat loomingulist pärandit, võivad suunuda Bowersi Muuseumi, mis hoiab maailmas suurimat William Joseph Mccloskey maalidest koosnevat kogumust. See institutsioon säilitab laia valiku tema õppetöid ja lõplikke kompositsioone, sealhulgas umabt 1892. aasta akvarelli Untitled (Portrait of Eleanor with Wreath. Need teosed moodustavad väärtusliku dokumentatsiooni tema tehnilisast kehifaasidest ning oskusest vangustada nii puuvilja kui ka inimlikke detaile.